Black Stuff ehk superkelaat
Kes vähegi toitumise vastu huvi tunneb teab, et organism vajab toimimiseks mikroelemente nagu boor, magneesium, fosfor, väävel, kaalium jne. Need orgaanilised ained, mis aitavad kaasa organismi normaalsele arengule ja elutegevusele.
Igal mikroelemendil on oma roll. Immuunsüsteem vajab vaske, tsinki, rauda ja seleeni ning energia tootmiseks on organismil tarvis magneesiumi, fosforit ja mangaani. Hormonaalsüsteem toimib raua, mangaani, tsingi, vase, magneesiumi ja kaaliumi abil, seevastu koobalt osaleb vitamiinide sünteesis. Näiteid võiks tuua veel ridamisi, kuid kõik need mikroelemendid tuleb meil toidu kaudu saada - paraku ei käi see tänapäeval enam nii lihtsalt kui varem. Kui inimene taipab, et tal on ühest või teisest mikroelemendist puudus, siis on üheks lahenduseks toidulisandid. Ometi, ei aita ka toidulisandid vahel probleemi lahendada.
Üha enam inimesi on jõudnud arusaamale, et keha ei ole suuteline kõiki toitaineid omandama ning sellega seoses on hakanud levima biosaadavuse termin. Biosaadavus näitab, kui suur osa organismile vajalikest toitainetest jõuab muutumatul kujul süsteemsesse vereringesse. Toidulisand võib olla väga toitainerikas, kuid madala biosaadavuse korral ei saavuta see siiski oodatud efekti. Seal tulebki mängu kelaatimine.
Kelaatimine kui osa loomulikust seedeprotsessist
Kelaatimine on osa loomulikust seedeprotsessist. Selle eesmärgiks on lagundada ja transportida toidust saadavaid mikroelemente läbi sooleseina verre, kust need viiakse omakorda rakkudesse ja organitesse. Uuringud näitavad, et kelaatimine on inimorganismis suhteliselt ebaefektiivne, mistõttu suurt osa toidust saadavatest mikroelementidest keha ei omasta.
Mis on kelaat?
Seda mõistet tasub meeles pidada, kuna huvi kelaatide vastu maailmas aina kasvab. Kelaatide näol on tegu teatud tüüpi kompleksühenditega. Teaduslikult lähenedes on kompleksühendid neutraalsed molekulid või laetud ioonid, mis moodustuvad teiste molekulide või ioonide külge kinnitumisel keskse aatomi ehk ligandi. Kelaadid on komplekssed ühendid, mille ligandid on kahe või enama aatomi kaudu seotud keskse aatomiga. Ligandid võivad koostise ja suuruse poolest väga erinevad olla. Kelaatide puhul on oluline, et molekulid ei oleks suured, vastasel juhul pole nende biosaadavus kõrge.
Kelaadid on orgaanilised mikroelementide molekulid. Organismil on neid kerge omastada ja kasutada. Nendes ühendites olevate anorgaaniliste mikroelementide aatomid on seotud fulviinhappega(fulvohappega). Molekulid on väga väikesed ja imenduvad hästi – need transporditakse koheselt rakkudesse, mistõttu on kehal neid kergem omastada ning kasutada. Fulviinhape moodustab mikroelemendi ümber rõnga ja kaitseb seda seedimisprotsessi ajal.
Erinevalt anorgaanilistest mikroelementidest ei lagune molekul seedekulglas, vaid jõuab muutumatul kujul sooleseinteni. Sooleseinad on kaetud narmastega, et suurendada toitainete omastamise pindala. Igal kurrul on väiksemad narmad ja aminohappekelaadid imenduvad läbi nende rakumembraanide. Mikroelementide aminohappekelaadid on neutraalse laenguga ega seondu teiste sissevõetud toitainete ja juhuslike toiduosakestega. Selliste kelaatide biosaadavus on kuni 20 korda kõrgem kui teistel mikroelementide anorgaanilistel vormidel.
Kelaatide imendumine
Pärast allaneelamist imendub mikroelemendi kelaat täielikult organismi ja läheb seal kasutusse. Nii mikroelementi kui ka kelaati kasutab organism rakutasandil rakkude toitumiseks. Kelaatidele omane stabiilsus võimaldab mikroelementidel püsida puutumatuna kelaatstruktuuris ega põhjusta mao limaskesta ärritust. Kelaadi molekulaarstruktuur jääb puutumatuks, kuni see jõuab peensoolde, mis on ideaalseks imendumiskohaks.
Peensoole mikroelementide kelaadid jäävad epiteeli kihis kinni ja need transporditakse sealt läbi limaskestarakkude. Rakku sisenedes vabastavad ainevahetusprotsessid mikroelemendid fulviinhappest, muutes niiviisi mõlemad ained kättesaadavaks paljudele elunditele ja organsüsteemidele.
Fulviinhappe kelaatide eelised:
- Kõrge biosaadavus
- Kerge vastuvõetavus
- Puudub koostoime teiste toitainetega
- Terapeutiliselt efektiivne
- Kõrge füsioloogiline aktiivsus
- Ohutu kasutada
Näide: raua imendumise võrdlus
- Anorgaanilised rauasoolad: peavad läbima ionisatsiooni protsessi; imenduvad peamiselt kaksteistsõrmiksooles ja palju sõltub pH-st; osalevad teistes soolestiku biokeemilistes reaktsioonides; piiratud kogus imendub limaskestarakkude kaudu
- Orgaaniline raud – raudkelaat: ioniseerimine pole vajalik; imendub kogu peensooles ja pH-st sõltumatu; muudes soolestiku biokeemilistes reaktsioonides osalemine puudub või on minimaalne; suurem osa tarbitavast kogusest on saadaval imendumiseks soole limaskesta rakkudes.
